„Koos muusikat mängida oli nagu sild, et jõuda kuhugi, /…/ ühte rütmi sattumine oli toetav ja nii hea tunne, nagu tahaks üksteisel käest kinni võtta /…/.“
Töötades Papaveri rehabilitatsioonimeeskonnas muusikaterapeudina, täheldasin oma klientide puhul vajadust sellise kandva silla ja ühtsete rütmide järele, mille kaudu ühendust luua iseenda ja oma teekaaslastega. Vajadust sotsialiseeruda turvalises keskkonnas, kus on võimalik suhelda sarnaste probleemidega inimestega, jagada häbimärgivabalt oma emotsioone ja kogemusi, saada julgust suhtlemisel ning kogeda mõistmist ja kuuluvustunnet oma taastumisteekonnal.
Vaimse tervise taastumine muusikalises kogemusloos
Seadsin oma uurimustöö eesmärgiks töötada välja vaimse tervise taastumisele suunatud muusikateraapia tugigrupi sekkumiskava, mis toetab personaalset taastumisprotsessi ning emotsioonidega toimetulekut. Sekkumiskava koostamisel võtsin aluseks psühhoharidusliku õppekava Elavad Emotsioonid (edaspidi EE-õppekava), mis põhineb personaalse taastumise raamistikule (Bakracevic et al., 2021) ning mida integreerisin muusikateraapia meetodite ja tehnikatega.
Muusikateraapia tugigrupi protsessi väljundiks on grupiliikme muusikaline kogemuslugu ehk kogemusloo vorm, milles inimene kirjeldab muusikalisi tehnikaid kasutades oma vaimse tervisega seotud olulisi kogemusi ja elusündmusi, viidates enda jaoks tähenduslikele läbielamistele, ressurssidele, edusammudele ja õppetundidele (Mein, 2023).
Mida tähendab personaalne taastumine
Personaalse taastumise kontseptsioon ei tähenda tingimata vaimse tervise probleemi ja selle sümptomite kõrvaldamist, vaid mõtestatud, eesmärgipärase ja väärtustatud elu taastamist (Silverman, 2019). Inimese vaimsest tervisest lähtudes on taastumine lootuse leidmine ja säilitamine, mõistes ning teadvustades sealjuures oma tugevusi ja nõrkusi, isiklikku autonoomsust ja sotsiaalset identiteeti, oma elu eesmärki ja tähendust ning positiivset enesemääratlust (Patel et al., 2018). Vaimne haavatavus on sagedane personaalse taastumise mõjutegur ja vaimse tervise halvenemise põhjus, mis tekitab nii üksikisikule kui ka ühiskonnale suuri kahjusid, seetõttu on vajalik vaimse tervise edendamisel arendada uuenduslikke sekkumisi (Poulsen, et al. 2022).
Muusikateraapia võimalusi personaalse taastumise toetamisel on uurinud mitmed autorid. McCaffrey (2018) väidab, et muusikateraapia paindlikkus ja kohandatavus soodustavad taastumisprotsessi, võimaldades kogeda tunnustust, lugupidamist ja aktsepteerimist. Rolvsjord (2018) uuris muusikateraapia rolli taastumisele suunatud teenuste raames ning leidis, et
- muusikateraapia toetab personaalset taastumist, soodustades positiivseid emotsioone, kogemusi ja heaolutunnet; luues eduelamusi, et inimene on suuteline; võimaldades ennast taas leida ja olla sotsiaalselt aktiivne.
- muusikateraapia lisaväärtuseks üldisele teenuse osutamisele on loovad tegevused, eriline eneseväljenduse viis ning ressurssidele orienteeritud lähenemine.
- muusikateraapia soodustab ka teiste teenusekomponentide kasutamist, hõlbustades emotsioonidele ligipääsu, parandades suhtlusoskusi ja motiveerides osalema teistel teenustel.
Muusikateraapia tugigrupp toetab
Grupis musitseerimise kogemus loob võimaluse mitteverbaalseks eneseväljendamiseks ja suhtlemiseks. Teistega koos musitseerimine võimaldab luua ühendust rütmide kaudu ning kogeda turvalisust ja aktsepteerimist. Koosmäng aitab suurendada sotsiaalset integratsiooni, parandada meeleolu ja heaolutunnet.
Uurimuses osalejad tõid välja, et muusikateraapia tugigrupp suurendas nende eneseteadlikkust ja sotsiaalset julgust, võimaldas kogeda kuuluvustunnet ning jagada oma muresid turvalises stigmavabas grupikeskkonnas. Tugigrupis kogetud toetav ja turvaline õhkkond soodustas enda avamist ning eneseteadlikkuse ja -väärtustamise kasvu. Muusikateraapia tehnikad pakkusid osalejatele eneseületust ning võimaldasid selle kaudu kogeda eduelamusi, mis suurendasid nende enesekindlust ja rahulolu. Ühistes improvisatsioonides said osalejad kogeda toetust ning toetada teisi. Olulise väärtusena toodi välja, et tugigrupi protsess võimaldas jagada oma lugu ning õppida teiste lugudest. Teineteisele toeks ja kasuks olemine tekitas osalejates tunde, et hoolimata oma vaimse tervise probleemist on nad väärtuslikud ja kasulikud. Hästi toimiva tegevusena toodi esile oma kogemuste ja läbielamiste jagamist valitud eestikeelse laulu ja laulusõnade analüüsi kaudu, mis aitas oma lugu paremini edasi anda ja mõista.
Muusikateraapia tugigrupi protsessi ühe kõige olulisema teemana ning samas ka suurima väljakutsena tõid osalejad välja oma personaalse muusikalise audiovisuaalse kogemusloo salvestamist ning esitamist, mis tekitas samaaegselt vastupanu ja ärevust, kuid ka põnevust, eduelamust ja rahulolu. Muusikalise kogemusloo esitamine grupile ning sellele järgnenud refleksioon ja grupikaaslaste peegeldused vähendasid osalejates enesekriitikat. Kogeti positiivseid muutusi, grupi toetavat mõju ning enesekindluse ja sotsiaalse julguse tõusu. Osalejad hakkasid iseennast rohkem märkama ja väärtustama. Tugigrupis eduelamuste kogemine soodustas ka väljaspool gruppi julgemalt sotsialiseeruma ning toetas uute olukordadega kohanemist. Suurenenud enesekindlus, suhtlemisjulgus ja eneseväärtustamine tekitasid soovi jätkata enesearenguga ning säilitada positiivsust, mida grupis kogeti. Uurimuse tugevusteks on muusikalise kogemusloo uudsus ning loomulikus töökeskkonnas praktiliselt testitud ja rakendatav sekkumiskava koos juhiste ja kommentaaridega, millega on võimalik lähemalt tutvuda minu 2023 kevadel kaitstud magistritöös.
Artikkel on ilmunud ka ajakirjas MuusikaTeraapia.
